Täiskasvanute koolitaja isikuomadused

Koolitaja isikuomaduste hulka peaks kuuluma võimed ja isiksuseomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust. Lisaks õppijat toetavatele isiksuseomadustele on koolitaja enda arenguks oluline omada ka head enesejuhtimise oskust, enesereflektsiooni oskusi, enese tegevuste eesmärgistamist, oskab hinnata enda tugevusi ja nõrkusi, oskab leida efektiivseid arenguvõimalusi. (Kutsekoda, s.a) Koolitaja isikuomaduste loetelus on välja toodud: planeerija, toetaja, sõber, õpikeskkonna looja, kaasõppija, artist, info koguja ja edastaja, õpetaja, inspireerija. Samas on oluline arvestada ka koolitaja puhul isiksuse pideva arenguga. Õppimine on info töötlemine, kus ka koolitaja õpib iga koolituse ettevalmistamise, läbiviimise ja kokkuvõtete ajal. Õppimine on elukestev protsess, kus tuleb samade teemade juurde tagasi tulla ikka ja jälle neid uuesti läbi töötades ja neist jälle midagi uut õppides.(Karm, 2007)

Analüüsisin enda isikuomadusi, mis on minu kui andragoogi ja täiskasvanute koolitaja positiivseteks eeldusteks:

1) Ma olen hea suhtleja. Minu suhtlusoskus koosneb empaatilisest ja vaiksest kuulamisest. Vaikne kuulamine tähendab minu jaoks seda, kui küsin küsimuse ja lasen vastajal rahulikult vastuse peale mõelda, seda formuleerida ja välja öelda. Kui vastaja sõnastab vastust segaselt, siis lasen tal natuke aega enne ise "puterdada", enne kui annan talle mõne abistava sõna - tavaliselt saan ma aru, mida inimene öelda püüab ja milliseid sõnu ta otsib. Aktiivne kuulamine annab mulle väärtuse, miks inimesed tahavad minuga suhelda ja ikka ja jälle minuni jõuavad. Ainult aktiivselt kuulates saan pakkuda abistavaid sõnu, mida inimene ise vastamisel ei leia - kui annan abistava sõna, siis inimene tunnetab, et teda on kuulatud ja nad on selle tunde eest väga tänulikud. Kuulen sagedasti lapsevanemaid nõustades tagasisidena, et minuga oli nii hea rääkida, sest ma oskan kuulata ja mõista. Õpetan enda oskuseid ka teistele pedagoogidele ja olen märganud, et üks raskemaid asju, mida spetsialistil on teha vestluses lapsevanemaga on pausi andmine. Vaikuse pausil ehk mõttepausil võib lasta rahulikult "ennast kanda", eriti kui vastaja vajab hetke aega, et eelmist teemat lõpetada ja uue teemaga edasi minna. Spetsialistide liigne teadlikkus ja kiirustamine võivad osutuda vestlustõkete tekitajateks.

2) Mul on vestluste ja nõustamiste suur kogemustepagas, mis on täitunud 13 aasta jooksul keskastmejuhi rollis olles, 2 aasta jooksul kinnises vanglas töötades ja nüüd sotsiaal-pedagoogina haridusasutuses töötades. Olen vestelnud, nõustanud ja koolitanud 1. klassi lastest kuni eakateni välja. Koolitusi olen läbi viinud juhina töötades keskmiselt 25 liikmelistele gruppidele, nõustamisprogramme kuni 6 liikmelistele gruppidele ja muidugi ka individuaalseid nõustamisi ning personaalseid koolitusi.

3) Tugev enesekindlus - enesekindlus on kujunenud kogetu ja oskuste baasilt. Tänu neile kogemustele ja oskustele reageerin ja lülitun kergesti ümber erinevate teemade, olukorralahenduste, vestlustõkete korral. Enesekindlus väljendub minu selgetes ja konkreetsetes lausetes, elulistes näidetes, selges ja kõvas hääles, minu sõbralikus kehakeeles.

4) Julgus teha midagi teist moodi - ma väärtustan seda, et mul on oskus otsida uusi lahendusi, innovatiivseid ja edasiviivaid mõtteid ning rakendada kastist välja tegutsemist. Olen elus korduvalt eksinud, valesti arvestanud, liiga suuri "ampse" kätte võtnud, kuid kõik need tagasilöögid on olnuid minu õppetunnid, mille pealt on arenenud minu innovatiivne hoiak.

5) Loovus - minu loovus tagab mulle edu, sest loovus aitab mul näha peidus olevate võimaluste kasutusala ja kattuvuskohti. See on nagu maali loomine, mõned värvid annavad alles siis tõelise mõju, kui asetsevad üksteise peal või üksteisega segatuna. Nii on ka olukorralahendusega - olen aastaid järginud hoiakut, et alati on olukorra lahendamiseks vähemalt kolm võimalust. Just nende võimaluste nägemine ja tajumine on loominguline tegevus. Loovus on oluline ka koolituste ülesehituse loomiseks, sest ma pean enda vaimusilmas nägema valmivat tervikut.

6) Minu elupoliitika - igaüks meist teeb elu jooksul olulisi valikuid, mina olen pigem pikalt ettemõtlev. See muidugi sõltub ka teemast, mida ette mõtlen. Elulisi valikuid teen 10-20 aastat ette mõeldes, nii nagu praegugi kui valisin õpitavaks erialaks andragoogika - ma tean, mida ma tahan järgnevad 25-30 aastat teha, seega oli ülikooli astumine ainuõige lahendus.

Minu iseloomuomadused ja võimed toetavad koostööd hoolimata inimese paiknemisest tema elukaarel – leian kiiresti kontakti laste, noorukite, täiskasvanute kui ka eakatega. Oskan viibida hetkes, lülitada ennast segavatest faktoritest välja ja keskenduda inimese aktiivsele kuulamisele. Olen inimese jaoks olemas iga keharakuga. Olen loova lähenemisega, mõõdukalt järjekindel ja julgen eksida, seda tunnistades, märgates läbi enesereflektsiooni. Oskus ja teadmised kasutada DISC profiili analüüsi. Eluhoiak, elustiil - Populariseerin elukestvat õpet, osaledes aktiivselt organisatsioonide ja võrgustike töös, aidates seeläbi kaasa arendus-, loome- ja teadustegevustes. Olen tänu kogemustele valmis töötama iseseisvalt ja julgen võtta vastutust nii enda kui ka gruppide eest.

Oskus leida inimesega kontakt igas tema vanuseastmes on oluline, sest lisaks laste ja täiskasvanute koolitamisel tuleb üha rohkem fookust ja ressurssi suunata eakate koolitamisele. Statistikaameti (2019) andmetel on oodatav eluiga praegu meestel 74 ja naistel 82 eluaastat aga need numbrid on kasvutrendis ja aastaks 2080 on meeste oodatav eluiga 83,5 ja naistel 89 eluaastat. Oodatav eluea tõus mõjutab ühiskonna arusaama vanemaealiste kaasamisest ja iseseisva toimetuleku võimestamisest (empowerment). (Statistikaamet, 2019)